Tegelen erinevate keelpillide hoolduse ja remondiga. Minu peamine huvi pööratud viiulite ja tšellode remondile ning hooldusele. Samas olen aidanud ka teisi keelpille. Sätin pillid mängukorda, vahetan virbleid ja keeli, sobitan roobi paika, liimin pilli kerel olevad praod, puhastan pilli korpust ja sõrmlauda jpm.
Allpool olev kirjatükk annab teada, kuidas hinnata oma isikliku pilli korrasolekut. Ehk vajab sinu sõber hooldust või suisa remonti?
Viiuli hooldus on pilli mängukorras püsimiseks ülimalt oluline. Palju saab siinkohal ära teha iga mängija ise üsna lihtsate vahenditega.
Esiteks. Ostke oma pillile korralik kast. Investeering korralikku kasti tasub ennast kindlasti ära. Korralik kast kaitseb pilli löökide, põrutuste, niiskuse ja temperatuuri järsu kõikumise eest. Ärge kunagi hoidke pilli pikemat aega ilma kastita. Pilli kasti ei tohi jätta pikaks ajaks päikese kätte, sest siis võib kasti sees temperatuur tõusta viiulile kahjulikule tasemele. Sama kehtib ka külma kohta. Külma ilmaga õuest tulles ärge avage kasti kohe, vaid oodake, et temperatuurid saaksid ühtlustuda. Pillile on kõige ohtlikum temperatuuri järsk kõikumine!
Igapäevane pilli hooldamine. Peale igat mängukorda tuleb pilli kael ja sõrmlaud üle pühkida pehme kuiva lapiga, et higi ja mustus pillile ei ladestuks. Pillilt ja keeltelt peab samuti pühkima kampoli tolmu. Selleks ärge kasutage sama lappi, millega puhastate pilli kaela. Keeli pühkige poogna liikumise suunas (st. ristipidi), sest piki keelt pühkides hõõrute kampoli keele mähise vahele. Puhastage kampolist ka poognapuu.
Viiuli korrashoid. Kui pilli kere ajapikku määrdub, võib seda puhastada spetsiaalse pillipuhastusvahendiga, mida saate osta pillipoodidest. Sõrmlaua puhastamiseks kasutage piirituse lahusega (viinaga) niisutatud lappi. Selle tööga tuleb aga olla eriti ettevaatlik, et lapp ei puutuks kokku pilli lakitud osadega, sest piiritus lahustab laki. Peenhäälestaja keerme vahele võiks aegajalt panna tilga õli. Virblid tahavad samuti määrimist, et nad sujuvalt liiguksid, aga samas hästi kinnituksid. Seda on otstarbekas teha keeltevahetuse ajal. Virblite määrimiseks on pillipoodides müügil spetsiaalne määre. Tihti satuvad minu juurde hooldusesse viiulid, mille virblid on oma avasse kinni jäänud. Selle vältimiseks tuleks pilli häälestada esmalt virblitest, siis peenhäälestaja abil. Eriti tuleb virblite kinnikiilumisele tähelepanu pöörata peale kütteperioodi lõppu, mil ruumid muutuvad niiskemaks. Niiskemas ruumis virbel paisub ja võib halvemal juhul pesale prao sisse lükata. Kergemal juhul jääb virbel lihtsalt kinni ja häälestamine muutub võimatuks. Jälgige, et roop asetseks keeltega risti. Kui roop on vajunud viltu, tuleb see ettevaatlikult õigesse asendisse lükata, muidu roop kaardub ja võib halvemal juhul murduda. Roobi nihutamiseks laske keeled enne veidi lõdvemaks, muidu võite roopi vigastada. Lõuatoe kinnitust tuleks ka vahest kontrollida, et metallosad pilli lakki ei kahjustaks.
Igapäevase pillihooldusega saab mängija kindlasti hakkama, muude probleemide ennetamiseks tasub oma pilliga vahel meistri juurest läbi astuda. Kindlasti ei tasu ise hakata vahetama virbleid ega roopi, kuigi nende toorikud on pillipoes müügil. Virblite sobitamine nõuab spetsiaalseid tööriistu ja oskusi. Roobi sobitamine konkreetsele pillile on samuti kogemust ja teadmisi nõudev töö. Ainult tooriku madalamaks lõikamisest ei piisa, sest liiga paks roop mõjub pillile sordiinina.
Eriti oluline!
Viiuli parandamisel kasutatakse ainult keeduliimi, mitte kunagi sünteetilist liimi. Keeduliimiga liimitud pilli detaile on võimalik vajadusel lahti võtta, sünteetilise liimiga liimitud detaile tihtipeale mitte.
Pillipoed müüvad vahel pille, mis on vabrikust tulles mängukorda sättimata. Uut pilli ostes tasub pillimüüjalt kõigepealt uurida, kas pill on mängukorda seatud. Sellisel juhul saate kohe poes, enne pilli soetamist selle kõlaomadusi proovida. Kui olete ostnud korda seadmata viiuli, tuleb kindlasti meistri juurest läbi astuda. Tavaliselt tahavad need pillid üsna palju sättimist, enne kui neist mänguvalmis pill saab.
Enne kuulutuse kaudu kasutatud pilli ostmist tasuks seda meistrile näidata. Infost "Müüa antiikne viiul, väga hea kõlaga" ei ole eriti kasu. Levinud on arusaam, et uus vabrikupill on tingimata kehvem, kui vana vabrikupill. Tegelikult on vana pill hea ainult siis, kui ta on olnud hea ka uuena. Ainuüksi vanus ühtki pilli paremaks ei tee. Head vana pilli tasub tavaliselt ikka remontida, aga kehva pilli remontimise asemel on tihti otstarbekam osta uus mängukorras pill. Erandiks on siin lähisugulastest mängijatele kuulunud pillid, neil on lisaks sentimentaalne väärtus. Vanade pillide müüjad kasutavad vahest asjatundmatu ostja mõjutamiseks pilli sisse kleebitud etiketti. Seal on tavaliselt mõne tuntud vana viiulimeistri nimi ja aastaarv. Igal aasal satub minu töökotta mõni "Stradivarius". Tegelikult on pilli sisse märgitud millise meistri mudeli järgi see konkreetne koopia on tehtud.
Kindlasti ärge ostke väga odavaid Hiina vabrikupille, mille korpus on valmistatud vineerist ja virblid, lõuahoidjad jm. odavast plastmassist. Tihti näevad need eemalt ilusad välja (võivad olla erinevat värvi), aga mänguomadused on neil viletsad ja varsti peate hakkama varuosasid vahetama. See töö läheb tõenäoliselt kallimaks, kui esialgne ostuhind. Selliste pillide hulgihinnad on alates 25 eurot komplekt (pill, poogen, kast, kampol) ja seega ei saagi neilt midagi kvaliteetset oodata. Mõned kohalikud kaupmehed püüavad neid võhikutele mitmekordse vaheltkasuga maha müüa.