Hiiu kannelde valmistamine

Valmistan hiiu kandleid – pill, mis vormsirootslaste keeles kannab nime talharpa. Pillidel on kolm või neli jõhvkeelt. Komplekti kuulub pill, poogen ja pillikast.

Valmistan oma hiiu kandled kvaliteetsest vahtra- ja kuusepuidust, mis on hoolega valitud viiuli valmistamiseks. Pilli välispind on töödeldud naturaalse õliga, keeled on keerutatud hobusesabajõhvist. Pilli korpus on kerge, mis annab pillile tugeva ja selge kõla. Seetõttu on minu pillid hinnatud paljude muusikute hulgas.

Hiiu kannel jõudis meie aladele arvatavasti rootslaste vahendusel, kes asusid Eesti saartele ja rannikule elama 13. – 14. sajandil. Kaasatoodud pilli nimetasid nad talharpaks (eesliide tal on vormsimurdeline vorm rootsikeelsest sõnast tagel, hobusesabajõhv). Eestlaste seas levinud pill sai nimeks hiiu ehk rootsi kannel. Pill on kandilise või viiulit meenutava kujuga, mille ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad 3 kuni 4 keelt, mis on keerutatud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest. Pill asetatakse põlvedele või põlvede vahele ning mängitakse vibutaolise poognaga. Häälestus sarnaneb viiuli häälestusega.

Siin on kuulda mõned helinäited Raivo Sildoja valmistatud hiiu kandle kõlast plaatidelt “Väike Seltsike” (2004, WirbelMusic) ja “Wirbel” (2005, WirbelMusic). Mõlemat rariteetset CD-plaati on võimalik endale tellida Raivo Sildoja Pillitöökojast.

Vormsi leigid. Esitavad Krista ja Raivo Sildoja plaadil “Väike seltsike” 2004
Ma olen maa peal võõras. Esitab Krista Sildoja plaadil “Väike seltsike” 2004
Sosin. Esitavad Krista Sildoja (hiiu kannel) ja Elo Kalda (väikekannel) plaadil “Väike seltsike” 2004
Mõrsjale (sdn Krista Sildoja). Esitab ansambel Wirbel plaadil “Wirbel” 2005